Johanna's Mondiale: Chinese new year! 马年快乐！

Hiina uus aasta

Ma ei olnud alguses üldse kindel, kas minna või mitte, aga kuna hetkel mu asenduspere teab milline otsustusvõimetu inimene ma olen, siis nad aitasid mul selle otsuse vastu võtta. Aitäh!

Üks hiina pere kutsus mind enaga kaasa pidama Hiina aastavahetust enda kodukülla(linna Hangzhou lähedale). Sellega olid alguses jamad, sest nagu Hiina YFUle omane, keelatakse kõike, põhimõtte pärast. Igatahes sain sellega asjad korda ja loa selle perega ühineda. YFU Shanghai kohta ei oska ma ausalt enam mitte midagi head öelda, sellist jama ja seosetut juttu rääkisid nad nii mulle, kui ka asendusperele, kelle juures hetkel elan. Igatahes võtsin 28. jaanuari hommikul takso, et minna nende koju. Kohale jõudes oli mul vale telefoni number, õnneks sain nad ikka kätte. Ootasin nende juures natuke aega, pärast seda läksime selle pere naise/emaga panka, sest ta pidi raha välja võtma ja siis tema tööjuurde, et YFUle minegid passi koopiaid ja ma ei tea mida iganes veel saata. Muide ta töötab vanadekodus! Ta näeb ise hästi noor ja liiga ilus, hiinlase kohta, välja! Igatahes olen ma nüüd Hiina vanadekodu ka näinud, kõik olid seal hästi sõbralikud. See naine rääkis, et neile kõigile meeldib seal ja toit on väga hea. Sõime seal ise ka lõunat, tavaline hiina toit.. :) Igatahes oli see üks väga vinge kogemus, ma ei mõelnud isegi, et Shanghais selline asi oleks, see linn näeb liiga suur, võimas, uhke ja kiire välja. Tema töö juures me asju skännida ja printida ei saanud, läksime edasi hoopis tema mehe töökohta. Seal, pärast 30 minutilit ootamist ja laadimist, saime asjad tehtud. Mul oli nii häbi, nad ise kutsuvad mind kaasa ja siis ma põhjustan sellist asjakulu. Igatahes oli lõpuks sellega kõik okei ja siis läksime uuesti nende koju, kus nad panid ustele kaunistusi. Isegi kui nad kodus ei ole, on nende uskumused ja traditsioonid nii tugevad, et kodu tuleb kaitsta värvilise hobuse kujutisega ukstel. Samal hommikul koristas nende ai (teenija) veel kodu, kuna uusaastaks ei või kodus mitte miski sassis olla, kõik peab olema väga korras. Seda oli ka omamoodi naljakas vaadata. Siis lõpuks hakkasime minema. Selle pere isa ja poeg, kes on 10 aastane olid juba ära läinud ühe autoga. Hiljem, teise autoga läksime meie, pere ema, tütar kes on 8. aastane ja siis mina. Teel pidin ma sellele tütrele inglise keelt õpetama ja veidraid mänge mängima. Ma ei ole üldse selline inimene, kes jakskas tegeleda lastega päev otsa. Ometi see tüdruk koguaeg kallistas ja musitas ja paitas mind, no siis ma ju pidin temaga 20 korda ühte ja sama asja mängima. Ma ei oska isegi kirlejdada mis asi see oli, pidin lööma ta mõlemat kätt ja siis ta valis kumb tugevama paugu sai ja siis pidin lugema sõrmelt minegid kriime… Teel, mis oli neli tundi pikk, tegime ühe peatuse, ema ostis süüa, vee sees keedetud toffut ja kalapalle. Eestis ostetakse hotdoge… Kontrast missugune! Siis see tüdruk suutis endale veel kogu selle möksi peale ajada ja oh jah... Pärast kui edasi sõitsime värvis ta pliiatsiga minua küüsi… Lõpuks kui me kohale jõudsime oli juba pime ja igal pool mäed, sõitsime väga vanadest majadest mööda, ma olin juba valmis mõtetes magama kuskil põrandal pambuse matil, sest ma tean, et vanemad inimesed Hiinas on vanade asjade ja kommete juures kinni. Igatahes sõitsime me lõpuks ühe väga suure ja ühke nelja kordse maja ette! Välja astudes kuulsin lammaste määgimist ja koerte haukumist! Maa tüdruk jõudis maale! :D :D Igatahes oli sellel perel oma villa, mis oli ehitatud ümber hotelliks. Mulle anti oma hotelli tuba mis oli hüüber suur ja kajav. Peatselt läksimegi magama. Järgmisel päeval ärkasin ja sõin hommikuks kõige klassikalisemat hiina hommikusööki: vedel riisi puder… Sellele kohale omane on veel süüa pelmeeni laadseid asju kus sees on tofu ja kuldkülmkala (otse tõlge). Kuigi see hommikusöök võib jube tunduda polnudki see nii hull, eriti kui kõht tühi on. Pärast seda läksin koos lastega kalale! Ja see pisike poiss saigi ühe kala! Nad suutsid muidugi õnge ja spinnigu ära lõhkuda, aga siiski oli see tore. :) Siis läskime linna, käisime seal toidupoes.. Nende kaks last on hullud! Nad lihtsalt kaklevad, kes saab mu käest kinni hoida, mitte ühest vaid kahest käest ja siis nad ronivad mulle sülle! Poes ka kaklesid siis kõndisin poes ringi nagu mingi kaamel kaks põnni mõlemal pool rippumas. Ja kui ma ühelt käest lahti lasin ja teine mu mõlemad käed kätte sai, oh seda kisa! Sellele tüdrukule meeldib jonnida ja siis ta ei jaksanud enam kõndida ja siis ta hakkas jonnima, mina ei jaksanud teda tõsta ja siis ma kaotasin ta ema seal poes ära, see oli väga õudne! Jonniv laps ja teadmatus! Peale selle vaatasid mind seal poes kõik - olin ju ainuke välismaalane. Koguaeg öeldi hello, lehvitati ja naeratati. Vahepeal vaadati imelikult ka, sest kõndisin kahe hiina lapsega, kes mu küljes rippusid. Siis läksime ostsime lilli, uuel aastal peab ostma palju lilli. Kui tagasi hakkasime sõitma, siis oligi nii, et lapsed istusid pagasnikus, tagaistmel olid suured lillepotid. Mind saadeti ette istuma. Peatusime ja läksime juuksurisse. Mul olid juuksed nii sassis.. Igatahes tehti mu juuksed jälle sirgeks ja küsiti kas ma olen venemaalt... Pärast seda läksime tagasi ja ma jäin mitu korda magama… Hiinas on mul tekkinud võime igalpool rahulikult magada. Omamaoodi hea, kuid samas halb. Sest see mees üritas minuga rääkida ja ma magasin.. Lõpuks ma ärkasin ja siis ta rääkis uuesti, siis rääksime sellest kuidas välismaalsed vastavad kõigele "mm"/"aa"/"oo". Hiinas võid sa neid häälikuid prakitliselt kõigele vastata, ise aru saamata. Hiinlased kasutavad neid ja välismaalased on kavalad. Ja siis me rääkisime kuidas hiinlased ei saa kunagi aru, et kas välismaalased saavad siis aru või ei. Rääkisin neile, et kasutan ise ka seda ( see jääb külge, eriti see mm). Siis ostsime veel rakette ja olimegi tagasi. 30 . jaanuaril näitas see naine mulle oma koduküla, üks hani oleks mulle äärepealt kallale tulnud! Veel käisime selle naise vanemate villas mis asub sellest majast kus me elame 800m kaugusel! Koht kus meie peatume on mehe poolsete vanemate oma. Kaunistasime aeda ja maja punaste kaunistusetga. Avastasin, et õues kasvavad mandarinid, apelsinid, pomelod ja füüsalid ja sooja oli +24 kraadi! Suvi Jaanuaris! Minule sobib. :) Siis panid nad alatri välja ja me palvetasime kõik kolm korda. Alataril olid kaks punast küünalt, seapea ja muud sööki. Pärast seda oli õhtusöök. Kuhu olid koguneud kõik kõige lähedasemad sugulased, kokku kuus perekonda. Sõime õhust ja ma kuulsin mingit juttu koera lihast… Mõtlesin, et ma lihtsalt kuulsin ehk valesti, hiina keel. Aga hiljem avastasin, et üks koer ongi kadunud. Suure tõenäosusega sõin ma koera liha… Igatahes järsku õhtusöögi keskel hakati jagama punaseid ümbrikuid.. Neid jagatskse lastele, et õnne ja jõukust oleks. Ja isegi minule jagati, kokku sain 5 ümbrikut! Minu arvates võiks Eestis ka sellist uusaastat tähistada. Siis andsin mina neile enda poolt kingitused, eesti juubeli raha kupüüris, mille ma asendusperelt sain! See oli mega hea kingitus, sest raha on kõige õigem asi mida kinkida! Pärast seda sõime veel ja siis läksid lapsed rakettidega mängima 6-10 aastased. Eestis ei lubataks sellist asja kunagi. Siis vaatasime telekast uusaasta programmi, see on hiinas kujunenud täielikuks traditsiooniks. Kõik pered kellele telekas on vaatavad seda. Pärast seda läksime külavahele jalutama ja käisime uuesti naise vanemate juures, seal tegid nemad parajasti touffu pelmeene. Minul lasti ka teha! Olen selles juba osav! :) Siis läksime tagasi ja laulsime kahekesi selle naisega karaooket, nende villas on oma karaooke ruum, tavaline värk eks. Laulsime hiina keelseid laule, mina enamus asjat liigutasin suud aga natuke ikka oskasin ka. Siis oli kell 23:30 ja me läksime välja ilutulestikku laskma. Selles külas on umbes 50 maja aga ilutulesik on selline nagu tegu oleks tegu suurlinnaga. Ma ei ole Eestis mitte kunagi nii suurt ilutulestikku näinud. Nemad käisid veel templis palvetamas. Perekonna kõige vanem mees palvetas alguses templi eest igasse ilmakaarde viiruk käes,siis panid teised viirukid põlema ja palvetasid sees, nüüd juba põlvili. Seest nägi tempel välja väga vana, buda kujukesed, palju palju palju punasedi küünlaid ja viirukeid ning selle kõige ees oli laud täis toitu. Pärast seda põletas pere vanim mees templi ees värvilisi paberied, kuhu olid soovid peale kirjutatud. Küsisin, et miks nad nii teevad ja siis pereisa, kellega ma kaasas olin, rääkis, et nii jõuavad soovid suitsuna taevasse. Siis läksime tagasi, lasti veel rakette, seda tehti vist kogu öö, hommikul kui üles ärkasin pagutati ikka veel ja õhk oli väga halb, kuigi ma olin maa kohas aga siiski, väga halb. Rakette lastaske sellepärast, et peletat koletist nimega Nian( nian 年 tähendab ka aastat) kes lapsi röövib…

Järgmisel päeva õhtul läksime seiklusparki, aga mul oli millegi pärast halb olal, võibolla päikesepiste ja siis ma istusin seal ja pildistasin selle pere ema. Ta on täpselt ehtne hiinlane, kes teeb igast asjast 100 pilti ja siis enda näost veel 200… Siis läksime tagasi sõime õhust ja läksime magama. Iga päev käis läbi vähemalt kolm punti külalisi…

1. veebruail läksin ma pärast hommikusööki magama ja siis tuli selle pere vanaisa mind kutsuma, et külalised tulid ja ma olin nagu vaatamis väärsus blondide juuste ja siniste silmadega tüdruk, kes oskab hiina keelt. Tehti pilti ja katsuti juukseid.. :D Peale kõige selle läksime me õhtul mänguväljaku taolisse kohta, selle pere ema on minust nii vaimustuses, et ma olen 16 ja nii palju asju juba oma elus teinud, ütles et tema lapsed peavad ka sellised olema tulevikus. Veel küsis ta mida ma suvel eestis tavaliselt teen ja üldse Eesti kohta. Igatahes kui sealt tagasi tulime, avastasin ma, et mul on mingi allergia tekkinud, ma ei tea miks mul siin Hiinas sellised asjad tekivad, Eestis ei ole ma selliste probleemidega, igatahes olen ma täiesti laiguline ja sügelev. Võibolla on asi säilitusaineteta puuviljades.. :D

Järgmisel hommikul kui mu telefoni äratuskell vannitoas (et ma peaksin püsti tõusma) karjuma hakkas summutasin ma seda tekkide ja patjadega ning magasin edasi. Siis järsku tuli see pisike tüdruk mu tuppa ja käskis mul üles ärgata, ma ütlesin talle et ma kohe ärkan, aga ta ootas nii kaua kui nägi, et ma püsti olen. Ta nagu teaks mind, et ma magaks südamerahuga edasi. Igatahes siis sõin hommikust ja pärast seda olid nad altari ukseette uuesti pannud, täna oli 10-ne aastaste päev neile anti ümbrikuid ja koogid. See kuidas need lapsed kooki sõid. Issand, see poiss lihtsalt solkis kogu koogi ära, et keegi süüa ei saaks ja siis lakkus seda ka veel. Ema naeris kõrval ja pildistas.. Igatahes on siin kaks 10-ne aastast, selle pere poeg kellega ma kaasas olen ja siis selle pere isa venna tütar. Lõpuks sõid nad kulpidega kooki. Pärast seda läksime lõunat sööma küla keskpunkti, seal oli püsti pandud suurem telk, sest külla osteti uus hobune ja keegi abiellus. Kogu küla tuli kokku. Sõime seal ja siis see 10-ne aastane poiss lõhkus veel ühe kausi ära - need lapsed kõik siin on nagu kaos. :D Igatahes seal süües jooksid koerad ja kanad ümber ringi, inimesed tapsid telegi ukse ees veel loomi ja siis valmistasid süüa. Kui selline asi kuskil euroopas oleks, siis pandaks vist vangi... :D Julm. See oli ikka julm. Vaatasin neid kanakesi jooksmas ja nägin vaimusilmas kuidas nad varsti siin laual on. Igatahes oli väljas täna väga soe +25 kraadi! Kui tagasi läksime siis tulid jälle külalised, sõime maasikaid ja kirsse ning siis olin ma lihtsalt päikese käes. Mingil hetkel läksime jälle küla keskplatsile õhtusöögile, sinna mindi selle järgi kui rakette lasti, kui raketid lõppesid tähendas see, et aeg on minna. Pärast õhtusööki, oli suurem ilutulestik ja siis läksime jälle koju. 10-ne aastane poiss jälle lollitas ja jooksis ema eest ära ning väike tüdruk jooksis teise suudna lõpuks ma leidsin selle tüdruku ja siis läksin temaga koos, mööda pimedat tänavat ning mägede taga kumas rakettide kuma, täpselt nagu välguks. Omamoodi ilus. Aga ta kartis nii väga, et puges mu pluuse sisse. Kui me koju jõudsime, siis vaatasime telekat ja mingi aja pärast jõudsid teised ka, siis see ema rääkis, et homme läheme me tema vanemate juurde ( ma tegelikult arvasin, et ta vanemad elavad ka siin, selles teises villas 800m kaugusel). Siis läksimegi peatselt magama, üks 13 aastane hiina tüdruk oli järsku veel tekkinud sinna ja mängis väikestega peitust ning siis üritas mind ka kutsuda, aga kahjuks ei olnud mul kohe üldse tuju peitust mängida. :) Siis ta veel küsis mult igasuguseid asju, ta rääkis nii kiiresti, et mul polnud aimungi millest lõpuks jutt on.