Me saime Wendyga tuttavaks tänu ühisele saksa sõbrale Enricole. Ja juba esimsele tunnil me ainult rääkisime ja rääkisime ja rääkisime! Parim sõbranna keda üldse osata tahata!
Käisime jalkat vaatamas, sest oli FIFA!
Ja ajavahe tõttu, olid osad mängud meie aja järgi näiteks kell 6 hommikul.
Väikese kivikammiga kraabitakse selg lõhki, see paneb vere käima.. Ja tervis paraneb tundidega! Ilma ühegi tabletita. Tegin seda üks päev enne tagasi tulekut.. lennujaamas sai mu ema rabanduse.
Aitäh nendele imelistele promoteritele, tänu kellele ma nii paljudel kontsertitel käia sain! Teie peod ja üritused on ja jäävad parimateks!
Käisime Danielega väikest pizzat söömas ( meie dieedil..)
Koolis oli vabalava..
Parimad inimesed! Kasvõi maailma lõppu!
Meie viimane õhtusöök ja makadaamia häagen-dazs (jäätis)
Viimane õhtu.. Aitäh, teile, et olite mulle olemas siis, kui ma olin alla andmas! Aitäh, et usaldasite ja hoitsite mind täpselt nii nagu te seda tegite. Ilmselt, ei jõua ma teid kunagi ära tänada!
♡♡♡
Minu saksa sõnavara:
fetten Arsch... rohkem ma kirjutada ei oska aga öelda küll.. :D :D
Kui ma Shanghaist lahkuma hakkasin, pidi mind lisaks host vanematele saatma tulema ka Wendy (kõik teised olid juba Shanghaist lahkunud). Ning kui ma oma saja kilo ehk nelja kohvriga lõpuks lennujaama jõudsin, ei leidnud ma Wendyt üles. Lõpuks tuli välja, et ta oli teise lennujaama läinud. Lennujaamade vahe on umbes kaks tundi. Samal ajal istumsime host vanematega starbuckis ja ma lihtsalt hakkasin nutma. Üritasin olla tugev, aga ma ei oska siin üldse kirjeldada, kui raske see lahkumine oli. See oli üks raskemaid asju mida olen elus kogenud. Miljon korda raskem, kui Hiina minek ja Eestist lahkumine. Nii me siis nutsime seal kõik.. Samal ajal Wendy jooksis.
Ma pidin minema umbes ühe tunni pärast juba lennule... Ma teadsin, et ma ei näegi teda, et ma ei näegi oma parimat sõpra. (Isegi siia seda kõike kirjutades ja uuesti läbi elades, tuleb jälle nutt peale) Igatahes lõpuks ütles, ta et on kohal ning me Christophiga kõndisime talle vastu, sest Anneli jäi kohvreid valmama.. (Christoph isegi filmis seda, aga kuna mul on seal nutunägu siis siia ma seda ei pane) Ja WENDY JÕUDIS!
Ma pidin minema umbes ühe tunni pärast juba lennule... Ma teadsin, et ma ei näegi teda, et ma ei näegi oma parimat sõpra. (Isegi siia seda kõike kirjutades ja uuesti läbi elades, tuleb jälle nutt peale) Igatahes lõpuks ütles, ta et on kohal ning me Christophiga kõndisime talle vastu, sest Anneli jäi kohvreid valmama.. (Christoph isegi filmis seda, aga kuna mul on seal nutunägu siis siia ma seda ei pane) Ja WENDY JÕUDIS!
Siis oligi aeg hüvasti jätta.. See oli parim hüvastijätt, mida soovida osanud oleksin. Kolm kõige tähtsamat inimest mu vahetusaastast olid kohal!
Ilusad pildid :)
ReplyDelete