Johanna's Mondiale: School week - School shouldn’t prepare us for life, it should be life itself.

09.09

Kooli läksin täna subwayga, mis asub peaaegu kodu kõrval. Ma endiselt ei mõista, miks mu hosti onu ja ta poeg mulle kaugemat näitasid! Minu hosti ema ka ei mõista. :D Koolis kõndisin nagu ikka ülbelt lipu heiskamise tseremooniast mööda ja IBC hoone juurde, kus asub ka international (rahvusvaheline) osa. Kõndisin õpetajate toa juurde, kui nägin juba välismaalaseid. Õpetajatetoast öeldsi, et minu klass asub esimesel korrusel. Läksin oma klassi otsima. Seda ma ei leinud, aga õnneks ka teised vahetusõpilased olid tulnud kooli sisse istuma. Seisin alsuses neist natukene eemal. Järksu tuli mustanahaline poiss minuga rääkima. Sain teada, et tema on pärit Ameerikast ja küsis kas ma olen Inglismaalt. Ma ei tea, millest ta seda järeldas, sest tegelikulr on mu inglise keel endiselt kohutav. Rääksime juttu ja siis tutvustas ta mulle teisi Ameerikast pärit õpilasi. Neid on siin väga palju! Aga siis oli aeg minna kooli aasta avaaktusele. Istusin Ameeriklaste keskel. :) Pärast seda läksime klassi ja tegime hiina keele kirjaliku testi (HSK), keegi ei osanud! Siis tuli veel suuline test, seda ma õnneks oskasin. Pärast oli vabaaeg. Saime kõik omavahel tuttavaks. Käin ühes klassis: 9 ameerikasega, 4 jaapanlasega, 3 venelasega (saan äkki vene keelt ka praktiseerida), 2 saksalasega ja 1 norrakaga..

Kõik nad on minust vanemad, peale ühe ameerika poisi, kes näeb väga vana välja, kuid on tegelikult 15! Pärast seda oli veel üks test ja siis söök. Saime teistest õpilastest varem süüa, how cool! Siis näitas vene tüdruk Yulia mulle oma tuba. Kuna nad kõik peale Norra poisi elavad kooli ühiselamus! Keegi peale minu pole tulnud siia läbi YFU. Ausalt, see tuba nägi ikka kohutav välja. Mul on nendest selles suhtes tõsiselt kahju.

Veel mängisime koolis võrkpalli ja peaaegu surime palavusse. Üks tüdruk nikastas jala välja ja meie koos poisiga, kes end mulle kõige enne tutvustama tuli(mustanahaline), üritasime teda trauma punkti viia. Aga ta ei tahtnud seda ja siina meie vedamine jäigi. Läskime uuesti tundi, kuid kohe viidi meid kooli ringkäigule. Mängisime staadionil veel erinevaid mänge. Ja siis räägiti meile, et võibolla läheme septembri lõpus Military Camp'i (militaarlaagrisse)! How awsome! Ja koolivormid saame oktoobris, mis tähendab, et üks kuu veel tuleb oma riietega (pikad mustad püksid ja õlad kaetud) koolis käia! Läksime klassi, meile räägiti kooli reeglitest, peamiselt nendest, mis seonuduvad koolis elamisega. Kooli territooriumilt (ühiselamus elades) nädala sees lahkuda ei või! Ainult ühe korra ja siis ka õpetaja kirjaliku loaga. Kell kümme võetaske elekter ära, tervest ühsielamust. Samal ajal, kell 22.00, korjatakse ka arvutid/ipadid kõigilt ära. Tuba peab igapäev koristama. Poisid ei või minna tüdrukute tubadesse ja vastupidi, muidu lendad kohe koolist välja. Kooli territooriumil asub ka pood, kõik mida vajad ostad sealt! Väga, väga karm tundus see kõik. Jumal tänatud, et mul host family on! Pärast seda jagati meid kahte gruppi (klassi). Valisime uued istekohad, istun nüüd ühe jaapani tüdruku ja poisi vahel! Gonna be fun! Pärast seda, jagas õpetaja kõigile nimed, kellel veel polnud Hiina nime. Osad hakkasid protesima, et kole nimi. Nii veider! Ja veel räägiti, et on olemas ka õhtune klass, neile kes koolis elavad, nad peavad minema sinna ja õppima! Siis hakkasin ma koju minema. Üks vene poiss küsis õpetajalt kohe välja minemise loa ja nii me siis kolmekesi, mina, venelane ja norra poiss kõndisime. Nemad ma ei tea kuhu ja mina subwayle. Selle vene poisiga seoses, vahetasime telefoninumbreid ja mina panin tema nimeks Antonio, aga siis ta tuli korraks midagi vaatama, et mind endale kontaktiks whatsappis lisada… Nägi oma nime ja ütles et wow, nii ilus! Aga tegelikult olen Anton. Appi kui häbi mul oli! Ta ütles, et jääb seda pikaks ajaks mäletama, ja mina vajusin vaikselt maa alla.. Igatahes, koju jõudes saabus kohe ka hosti õde, siis hosti ema, kes teatas, et homme ma kooli ei lähe! Lähen YFU töötajaga politseisse mingied elamis lubasid ja asju korda ajama… :) Siis aitasin hosti emal süüa teha, rääkisime samala ajal nii paljudest asjades! Ta on tõesti väga, väga tore! Ütles mulle, et ma olen sweet, kind and handsome ja ta loodab, et minuga ollakse seda ka. :) Ma olin sõnatu. Hiinlased ei tee selliseid komplimente tavaliselt. :) Siis sõime õhtust, appi kui head toitu nad siin teevad! Pärast seda tuli hosti ema mulle hiina keelt õpetama. Siis saabus hosti isa oma õhtuselt koogi ostult tagasi, aga ma keeldusin sellest! :D Siis läksin jooksma, pesema… Rääksin kodumaaga ja magama!

10.09

Teisipäeval pidin silmad avama kell 7, sest kell 10 pidin olema YFU Shangahi kontoris, et minna politseisse uue viisa järgi. Ma ei tea miks. Sõin hommikust, lugesin raamatut. Sättisin ja hakkasin minema. Jõudsin liiga vara. Ootasin lifiti ja järku oli Daniele mu kõrval. Jälle ma ehmatasin! Läksime siis koos kontorisse ja seal oli Leoni( (Ker-se-di) rääkisime juttu ja läksime koos YFU töötajaga subwayga kuhugi suurde majja, kus oli palju turiste ja hiinlasi. Midagi sellist nagu meil Kodakondsus- ja Migriatsiooniamet. Istusime seal, sest YFU töötaja täitis meie eest pabereid. Siis pidime minema need paberid sisse andma, aga tuli välja, et me kõik peame uued passi pildid tegema. Läskime esimesele korrusele, kuna pildistamine oli seal. Ahjaa, õues oli 37 kraadi. Nii et piltidel olen väga ilus oma punetava näoga. Läksime üles tagasi ja saime ühelt hiina naiselt sõimata, põhjus jäi kõigile arusaamatuks. Õnneks saime taotlused sisse antud! Pärast seda läksime uuesti subwayle, kui sellele kõndisime rääkis Leoni, et ta peab igal hommikul koos vanaisaga mingeid veidraid harjutusi õues tegema. (Hiinas teevad kõik vanad inimesed selliseid aegluubis kunfu moodi asju parkides). Issand, kuidas me YFU töötaja, Jeffiga naersime! :D :D :D Ei ole võimalik! Pärast seda tahsid Leonie ja Daniele sööma minna, ma polnud küll alguses nõus, kuna nii palav oli ja ma tahtsin koju! Aga siis nad palusid ja palusid ja palusid ja mina murdusin ning läksin koos nendega. Pettusin toidus ikka rängalt! Ei teinud isegi sellest pilti mitte – vot nii pettunud olin! Aga pärast seda ostime donute ja elu oli jälle lill. Siis valetasime Danielega väga väikese vale Leonile, et läheme koju nüüd. Tegelikult oli minul vaja uusi jalanõusi ja me läksime shoppama. Point, miks me Leoniet kaasa ei tahtnud võtta oli see, et ta rääkis lihtsalt nii palju ja kordas ennast kouaeg, me kumbi ei suutnud teda enam kuulata ja kaasa noogutada. Käsime Najing roadil paljudes poodides, jalanõusi ma muidugi ei saanud. Ajab närvi, et siin on kõigil nr 35 jalg. :S Ütlesin Dainelele mitu korda, et ta võib koju minna, et ta ei pea minuga kaasas kõndima, aga õnneks ta oli ei tahtud minna! Siis käisime Watsonis (kosmeetika ja kõige sellise pood) ei mina ei tahtnud sinna minna, tema tahtis! Tal mingi hull teema selle watsoniga.. :D Ma ei ole sellele veel pihta saanud. Ostsime mõlemad igasugust jama kokku, näomakse ja kõike sellist. Mitte, et mul siin vinge sõber oleks eks?! Siis käisime cocos ja kuna me sõidame samade subwaydega koju, siis liikusime koos kodu poole. Järksu küsis ta, kas võib minu juurde tulla. Ma olin alguses, et eee-ooo-õõõõ, ma pole ju küsinud oma hosti vanematelt. Helistasin, et küsida. Minu hosti ema on õpetaja ja loomulikult oli tal tund. Saatsin sõnumi. Tema helistas tagasi, ma ei saanud mitte midagi aru! See oli nii jube, sain ainult aru, et TV-tower 5PM ja et anna teada. Küsisin uuesti üle kas Daniele võib meile külla tulla ja ta võiski. Läsime siis minu juurde. Istusime ja rääkisime juttu. Esimene koduigatsus on jõdnud üheni meist! Rääkisime kõik mured, probleemid ära. Siis saatsin ta subwayle. Daniele ütles, et ta on nii õnnelik, et tal on Eestist selline inimene nagu mina! :):) Ta plaanib nüüd kindlasti kunagi Eestisse tulla. Ma ütlesin siis, et jah, muidugi pead oma õele külla tulema. Rääkisime veel sellest vahrtusaastat Hiinas, kui raske ja keeruline see Euroopa noore jaoks on. Isegi poisid ütlevad seda. Aga me ei anna alla! Siis läksin koju tagasi, üritasin hiina keelt õppida, ei tulnud midagi välja.. Pärast seda jõudis hosti ema koju, pidime minema TV towerisse, öhtust sööma, aga kuna ilm oli väga sogane ja oli ka äike siis lükkus see plaan edasi. Tegime süüa hoopis kodus ja aitasin, nagu ikka õhtsöögi valmis teha. Sõime. Pärast seda rääksin hosti emaga juttu, ta oskab Tai Chid ja lubas mulle ka õpetada! How cool?!?!? Tema isa on kõikide võitluskunstide õpetaja aga kahjuks ei ela ta Shanghais.. Igatahes oli see super uudis!

11.09

Hommikul ärkasin ilusti äratuse peale. Panin, ainult hetkeks, pea padajale ja kell oli 6:37... Läbisin hommikused protseduurid ülehelikiirusel. Tõmbasin endale isegi toidu kurku. Kui kodust välja astusin oli kell 7:52, not bad! Igal juhul olin ma täiesti veendunud enda hiljaks jäämises. Kooli jõudsin aga 7:46! Neli minutit enne tundide algust! Olin ma palavuse kätte suremas. Siin läheb jälle soojemaks. 38-39 kraadi. Tunnid mööduvad kiiresti, koguaeg õpime midagi uut ja huvitavat. Osad klassikaaslased küsisid kus ma eile olin, nad olevat igatsenud minu järgi.. Rääkisime, et täna on 11. september. Mitte just imeliste mälestustega päev, eriti ameerikalste jaoks. Üks tüduk rääkis, et ta lendas puhkuselt parasjagu kojut ja nägi kuidas tornidesse sisse sõideti! Päris karm...

Nüüd üks aus ülestunnistus – ma poleks kunagi uskunud, et ma seda ütlen, kuid MULLE MEELDIB KOOLIS KÄIA! :) Kodutöid jäetakse väga palju! õppisin terve õhtu, lausa ööni välja, kuna jõuan koolist koju alles kell viis. Käsi oli tõesti lausa paistes kirjutamisest! Minu hosti õel oli täna klaveritund kodus ja see tema õpetaja on nii valju häälega ning küsib minult palju veidraid küsimusi. Õhtu edenedes aitasin oma hosti isal süüa teha ja siis õppisin veel. Käisin endale kooliks puuvilju ostmas, kuna kooli toitu ma enam ei taha, sinna oleks nagu liitrite viisi õli valatud! Siis teatas mu hosti ema, et ostis rongi piletid ära - me lähme kaheks päevaks Lõuna-Hiinasse! :) Loodan, et saan ikka uue viisa ja enda passi tagasi selleks ajakas. Siis Käisin pesemas ja sain veel hosti emalt ühe super uudise teada, aga sellest räägin siis, kui see käes on! ;) Pärast seda pakkisin koolikoti kokku ja õppisin veel. Muide, õhtul kella viiest üheksani oli kohutav äike jälle, kuid isegi see raju ei löönud õhku selgemaks, ikka on nii lämbe ja palav. Vaikselt igatsen sügist! Aga samas on super õhtul minna lühikeste pükste, topi ja ranna plätudega kuhugi jalutama. :)

12.09

Peaaegu tavaline koolipäev, aga…

Jõudsin kooli varem kui eile. Jalga panin lühikesed püksid, sest I don't care siin on palav! Olge ise pikkade mustade teksdega, kui väljas on 39 kraadi... Tunnid venisid täna ja meil oli kehaline ka, mida siin kutsustakse PE tunniks. Õppisime hommikuse tseremoonia võimlemist. Pärast olid tunnid ja isegi üks töö tähemärkide peale. Lõuant ma sööklas söömas ei käinud. Lihtsalt ei suuda enam seda õli - laadungit süüa. Ei kujuta ette, millised söögid teistes koolides siis veel on, kuna minu kooli toit pidavat olema parim Shanghais! Igatahes olid meil täna ka esimesed valikainete tunnid. Valikut eriti ei olnud, seega panin end kirja korea keele õppesse. Mine tea, äkki läheb vaja kunagi... Kuna korea keele õpetaja ei räägi inglise keelt, siis pean sellest õppest kahjuks vist loobuma, päris raske on õppida korea keelt hiina keeles. Samas oleks lahe seda osata, ma ei tea...
Koju jõudsin kell 19.00! Ärge teie seal Eestis isegi mitte tehke kurba nägu, kui kell neli koolist koju jõuate. Olin väsinud, kuid tuli jälle õppima hakata. Vahepeal sõime perega õhtust ja siis õppisin edasi. Pärast seda rääkis hosti ema, et selleks ajaks kui me Lõuna-Hiinasse tahame minna, ei saa mu uus viisa valmis. See tähendab omakorda seda, et mul pole ka passi. Õnneks see reis vist ära siiski ei jää. Peale selle olevat kõik hotellid seal kandis broneeritud, aga mu aktiivne ja tubli hosti ema leidis kuskil midagi. :) Ühesõnaga, ma loodan väga, et see siiski toimub. Pärast käisin endale puuvilju kooli lõunaks ostmas. Reede on imeline päev, ma jõuan koju 16:30!

Friday13

309

Kooli jõudsin jälle 7:45. Kõik ameeriklased olid pidulikult riides, ehmatasin ära, et äkki magasin midagi maha. Aga nad lihtsalt läksid USA Saatkonda loengusse kus teemaks oli kuidas Hiinas hakkama saada. Sinna läskid nad kell 9 hommikul nii, et neid koolis peaegu polnudki. Peale selle olid täna kahel USA poisil sünnipäev, kui ma õigesti aru sain…

Suur paanikat täis hetk tänases päevas oli see, et unustasin ühe õpiku koju, mille vahel oli üks vihik. Nii nõme on vabadnada, et ma unustasin, nagu seniilne vanainimene! Igatahes oli meil täna muusika tund, laulsime hiina keeles, Beijingi olümipaimängude tunnuslaulu ja siis küsisin ma muusika õpetajalt kuidas silma massaaž käib ja ta näitas :) Siis olid meil veel kuulamistund. Ja kuulamise õpetaja on minu tõeline lemmik! Asja teeb eriliseks veel see, et ta töötas kunagi Eestis. Ma olin nagu mingi loll, küsisin kaks korda üle - really? really? :D Esimene inimene siit, kes on Eestis olnud! Pärast tunde oli meil class meeting. Sain teada, et kõik peale minu ja ühe poisi peavad minema esmaspäeval tervise kontrolli. Ja neile tehaske vist veretest ka, vaeskesed. Minu koolipäev kestab esmaspäval kella 12ni! Niiiii super! Pärast seda pidime klassi koristama. Hiinas koristavad klassi õpilased ise. Tegime selle korda, olin täna enamuse ajast koos jaapani tüdrukuga ja üleüldse jaapanalstega, sest ma tean pikatchut ja no cmon, kui ma tean seda siis ma olen tore. :D Kui ma koju läskin, tuli kõige veidram vene poiss minuga koos subway stationi poole, ta ei räägi mitte kellegagi ja oska inglise ega hiina keelt. Aga siis ta hakkas minuga rääkima. Enamuse ajast ta kahjuks ropendas. Aga noh jah, mis mul temast... Ma üritasin kiiremini kõndida ja siis aeglasemalt, et teda maha raputada. See ei toiminud. Lõpuks subway jaamas kauds ta ära! Ja mina läksin enda line juurde. Seal kuulsin kuidas keegi ütles: „Look, Johanna is here!“. Sellest järeldasin, et tegemist on minu hiina klassikaaslastega ja oligi. Sõitsin koos nendega enda peatuseni. Läksin koju, kui subeway jaamast välja astusin kallas mõnusalt vihma ja oli ikka korralik äike. Ootasin siis natukene. aga eriti paremaks see ilm ei läinudki. Otsustasin läbi vihma koju kõndida. Kui ma kodus olin, hakkas hullem välgutamine pihta. Ma lausa kartsin. See kestis kella neljast õhtul kuni kella üheni öösel. Vahepeal tuli ka mu hosti ema koju, ta hakkas vaaritama ja siis ma ikka käisisn ja aitasin. Ütles, et ei tee täna midagi erilist, sest baba (isa) läks välja sööma. Aga ta ikkagi tegi megahead jurvilja riisi pitsat, milles taigna asemel oli riis! Eestis ma poleks selliseid toite isegi maitsenud, mida siin lausa jumaldan! :D