Johanna's Mondiale: Two in one - I'm just going with the flow. Whatever happens, happens.

Neljapäev 29.08
Tavaline hommik. Üritasin hosti vanaemale selgeks teha, et ma ei söö tervet pakki nuudeleid ära. Kulutasin sellele kuskil 15 minutit. Aga see oli seda ajakulu väärt!

Siis sain texti, Leonilt, et kas saakisn varem tulla, et aidata tal pangas asju ajada. Muidugi! Otsisime pangaautomaati, aga üksi ei toiminud tema kaardiga, lõpuks pidi ta eurosi lihtsalt vahetama. Vähemalt sai Hiina jüaane, see oligi ju peamine! Siis läksime klassi, lifiis nägime Joannet ja Thomast, me kõik neli ehmatasime, kui liftis kokku sattusime, sest no selles kohas/majas on 6 lifti ja meie kõik kasutasime seda ühte. Läksime klassi. Õpetaja jõudis viimasena ja teatas, et ta ei jäänud hiljaks. Meie jõudsime lihtsalt vara. Algas tavaline tund. Siis tuli kerge vahetunni moodi asi. Ma ei saa tegelikult öelda, et vahetund, sest see asi ei ole seal nagu kool.. Aga Joanne otsustas, et Leoni (Ker-she-di) juuksed on liiga pikad ja need tuleks maha lõigata. Mõeldud ja hakkaski teostus pihta. Ma siis üritasin ikka ta juukseid päästa, et tuleb ennem märjaks teha ja siis ilusti kammida… Aga no Joannel oli asjaga kiire. Natuke vett ja juba käärid sisse. Aga nalja peab ju saama. Ma ei mõitsa kuidas mul juba sellest naermisest six-packi ees pole. Aga see selleks. Pärast seda jätkus meie imeline hiina keele tund. Mängisime telefoni mängu, esimene kord läks väga puusse. Teine kord mõtles Dainele mingi lause välja, loomulikult hiina keeles, kus minu nimi sees oli. Ma ei saanud ju aru. Aga noh, lõpuks küsisin ja siis Joanne üles, et see tähendab:"Johanna, taste good! (Johanna maitseb hästi)"

Pärast seda, tuli lõpuks üks YFU töötaja meile infot jagama. Kuigi, eriti targemaks ma ei saanud. Ainult minu asenduspere kohta tuli info, mis tundus päris karm, pean hakkama voodit jagama uue hosti õega. Kooli ega tugiisiku kohta, ei tea ma endiselt midagi. Selline siis ongi YFU Shanghai. Thomas kutsus mind sööma, aga ma olin nii väsinud, et loobusin. Saatsin Joanne ühte poodi ja läksin ise kodu poole. Otsustasin kodu lähdale starbucksi istuma ja õppima minna. Seal ei osanud, mitte keegi inglise keelt. Sain tellitust erinevad asjad, aga anname andeks, oleme ju Hiinas. Istusin seal oma kaks tundi ja õppisin. Vahepeal tuli minu juurde üks mees inglise keelse sildiga: "Olen kurt, anna mulle raha." Hiinas on üleüldse kerjamine väga populaarne. Iga nurgapeal topib keegi sulle oma topsikest nina alla. Igatahes, raputasin sellele mehikesele viisakalt pead. Siis otustasin, et enam ei viitsi ma õppida. Käisin ostisn endale veel vett ja maasika piima. Ja hakkasin kodu poole kõndima.Vaatasin, et minu telefon on kadunud/varastatud, aga asjades ja taskutes tuhnimise käigus selgus, et see oli vale häire. Veel hullem oli see äike, mis taevas kulges. Kõndisin siis vähekene kiiremal sammul koju. Jõudsin tuppa ja hakkas hullemat sorti padukat sadama. Jeebus, mis äike! Aga mu hosti õde rääkis, et ma ei kardaks, et see on selline väiksemat sorti. Vahepeal on, see ikka palju tugevam. Ma ei ole kunagi hullemat äikest näinud ja ei taha ka.. Üks hea asi Shangahis on see, et elekter äikese tõttu ei kõigu ja kõike võid kasutada. Aga pesema minna ja akendele lähedal seista ei või. Otsustasin siis aega sisustada Pretty Little Liars'it vaadates. Pärast seda sõin ja siis üritasin õppida. Aga ma ei suutnud kuidagi keskenduda, nii et läksin hoopis jooksma, vihm oli ka üle läinud. Siin läheb juba väga varakult pimedaks aga kuumus püsib endisena. Park oli rahvast täis. Koguaeg pidi vaatama, et kellegile ei virutaks. Ning ühes kohas tantisd 100 inimest, midagi flasmobi sarnast. Jooksin seal, kui järsku mingi hiinlane hakkas mind rolleriga jälitama. Ühes pimedamas kohas peatus ta ja haaras mu käest. Ma ehmatasin nii ära. Siis jooskis, üks noorema poole hiinlane minust mööda. Õnneks ta sai aru, et midagi on valesti. Tuli ja ütles sellele, rolleri juhile paar kurjemat sõna. Ma sain oma käe tagasi aga järku käis pauk ja minu jooksjast päästja nina oli verine. Ma kardan, jäleststan, vihkan kakluseid. Õnneks asi väga hulluks ei läinud. Pargis oli õnneks jõusaal kus see poiss sai jääd. Mul olid suured süümekad, kuna ta kaitses mind ja lõpetas ise nii. Kokku jooksin 6 kilomeetrit. Siis läksin koju, venitasin ja pesema. Järku kuulsin, et keegi astus korterisse. Mõtlesin, et äkki hosti ema. Läksin vannitoast välja ja koridoris seisis hoopis politsei. Päris tore oli turban peas kõndida enda tuppa. Igatahes tuldi konrollima, et kas ma ikka elan siin ja taheti ühte paberit, mis kinnitaks, et ma siin viibin hariduslikul eesmärgil. Kuna ma koolist midagi veel ei tea, pole ka seda paberit. Õnneks ei olnud see probleem ja peadselt politsei lahkus. Kuid siiski, oli päris õõvastav, sealt vannitoast välja astuda. Siis rääksime hosti õega kaks tundi kõigest juttu. Kinnitasin talle, et eurooplased pole valged sellepärast, et piima joovad. Kõik hiinlased arvavad seda ja teevad nii eurooplaste üle nalja. Siis üritas ta mind õpetada, sest reedel oli mul hiina keele test, aga ma ei osanud kohe üldse. Siis oligi kell juba piisavalt palju, et magama minna ja viimane päev keelekoolis üle elada!

Reede 30.08

Hiinas on väga palju jääjookide/ pudingute/ teede jne, ostmise kohti. Üks minu lemmik on Coco :) Otustasin sealt hommikul endale mingi mangojoogi osta. Kõndisn rahulikult kõrvaklapid peas sinna poole, kui järsku kuulsin, et keegi räägib minu kõrval. Mingi hiinlasest mees üritas minuga rääkida, võtisin viisakalt kõrvaklapid ära, et kuulda mis tal öelda on. Sain teada, et näen välja nagu haldjas, lehvitas seal kätega, et ma ikka aru saaks. Naeratasin ja lisasin natuke tempot. Siis ta ütles mulle väga valjult head aega ja lehvitas kätega, nii et kõigi tähelepanu ikka temale koodnus. Igatahes sain oma joogi ostetud ja keele kooli mindud. Meil oli seal kontrolltöö, kogu kahe nädala jooksul õpitudmaterjalide peale. Õppisin nagu ikka, eelmisel õhtul ja öösel, aga ega ma väga midagi ei osanud. Sain kuidagi selletöökese tehtud ja üllatus, üllatus ainult kahele küsimusele ei osanud vastata! Tulemusi ei tea, ega saagi vist kunagi teada. Pärast tundi tegime koos "õpetajaga" pilti. Raske on peaaegu endavanust õpetajaks pidada, aga see selleks. Siis saime YFUlt natukene infot, omamoodi ajalooline hetk! Sain teada, et minul hakkab kool üldse 8. septembril, kuna lähen rahvusvahelisse klassi. Aga kuna ma polnud nõus kodus istuma, siis ehk lähen nädalaks tavalisse Hiina klassi. Poole aasta pealt on ka võimalus minna rahvusvahelisest tavalisele üle. Üks suur eelis on ka see, et mul on rahvusvahelises hiina keele tunnid! Kõik olid nii kadedad! Vähemalt üks hea asi minu vahetusaastas. Sain ka infot oma asenduspere kohta, et kolin uude perre laupäeval. Ning YFU perede lõunale, lähen üksida, mis on omamoodi kurb. Igatahes pärast keele kooli, läksime Thomase ja Danielega sööma ja siis Danielle poole. Istusime seal natukene aega, aga ma pidin ära minema, et oma hosti õega kinno minna. Käisime kollide ülikooli vaatamas, huumorit täis multikad on alati in! Pidime kokku saama 15:30 aga noh, ma ekselsin subwaydega, nii et saime kokku hoopis 15:47. Hiinlased on väga täpsed inimesed, olenevalt olukorrast, kuid siiski. Lõpuks läksime siis kinno, kohe alguses tuli välja, et mu 3D prillid on katki. Nende vahetamine võttis aega ja siis algas juba film. Ja nagu ma juba mainisin, on huumorit täis asjad alati lahedad. Pärast seda läksime Häagen-Dazs'i jäätist sööma. Üks pariamd jäätiseid (jäätisekooke), mida siin saanud oled. Lisaks tellisime veel milk tea'd, see oli lihtsalt maailma kõige parem üldse! Pärast seda käisime apteegis ja läksimegi koju. Ma pakkisin oma asju kokku. Ja istusin arvutis. Nii hea oli mõelda, et viimane õhtu siin jubedas urkas! Kuigi olin hakanud hosti õega hästi läbi saama, ei läinud mul meelest see, kuidas ta mulle rääkis, et mind nagu koera siia perre võeti... Uskumatu eks!? Asenduspere pole teab mis super, aga ehk parem ikka. :)