Chencan Eestis - Last name hungry, first name always

Sain tänu ühele suurele juhusele tuttavaks Hiina tüdruku Chenaniga.  Juba pärast paari tundi saime suurepäraselt läbi. Suhtlesime loomulikult inglise keeles. Ta käis meil külas, olemata ise kunagi varem Eesti peret külastanud. Ta oli majast ja kõigest väga suures vaimustuses. Imelik on mõelda, et ise näed kõike oma kodus nii vana ja koledana, siis tuleb keegi ja ütleb, et ta oleks nagu Vampiiri Päevikutes (kes saab aru, see saab). Esimest korda, oli ta meil külas ainult mõned tunnid, aga lubas kindlasti tagasi tulla. 17. juunil ta siis tuligi. Toimus väga-väga-väga suur söömine. Alguses tegi mu ema pitsat, sest Chencanile maitses see juba eelmine kord ja Hiinas ei ole väga juustuvalikut. Pärast seda tuli üks sugulane ja tegi ühte maailma parimat külmutatud kooki. Siis tegi Chencan Hiina toitu ja mina šokolaadikooki.
Söömise ja kõige vahepeal sõitsime ka kodu ümbruses ringi. Käisime Vargamäel, vaatetornis ja kirikus ning ka maasikapõllul. Chencan polnud kunagi isegi näinud, et nii kasvavadki maasikad. Seal olime lausa üle tunni ja korjasime. Kodus panime maasikad šokolaadikoogile - midagi paremat olemas ei ole!
Õhtul käisime saunas ja rääkisime lihtsalt kõigest. Lõpuks oli kell kolm, mõtlesime siis magama minna, sest järgmiel päeval pidi Chencan juba hakkama tagasi Hiina poole lendama.

Kui mu vahetuspere sellega nõus on, sõidan vaheajal Chencanile Pekingisse külla! :)